fitlapblog

Kõige tähtsam on kassipilt.

Kõige tähtsam kõigepealt – kassipilt!
Nii ja nüüd veel 1967 tähemärki tõendamaks, et kuuldused minu enneaegsest surmast on alusetud.

Eile hommikul kui server maas oli, hakkas käsi tahtmatult popkorni järgi kobama. Linastus üks paljudest maailmalõpufilmidest, kus üks heas vormis meeskangelane peaosas päästab tuhandeid ja tuhandeid õnnetuid naisnälgijaid.
Mul polnud isegi mitte kõige väiksemat võimalust kandideerida kangelase trofeetibi või eriti jobu sõbra rolli, sest mul on lai valik retsepte koos minule sobivate asendustega märkmepaberitel kirjas ja köögis kenasti käesirutusulatuses.
Pealegi püüan ma süüa selleks, et elada (oi see on tegelikult talumatult raske)  ja mitte lasta taeval alla kukkuda kui ma grammipealt ei tea kui palju ma täna kaerahelbeid pean pudru jaoks võtma.
Lisaks avastasin ma sõpradele tagasi viimata raamatute hulgas tõelise pärli – “50+25 tuntud dieeti”. Ilmselt sattus see raamat mu huviorbiiti ajal, kui mõtlesin mille kõigega võiks oma depressioonist vaevatud keha veel kurnata. Teatud küll rohkem kui “homme hakkan kiiresti heaks” projekt.
Eriti hea on seda raamatut sirvida nüüd, kui allavõtmislõksude raamat on kaanest kaaneni läbi tudeeritud, targemad kohad alla joonitud ning ajutegevust toetavad vitamiinid ostetud.
Toitumiskava peab sobituma elustiiliga, öeldakse seal, onju, sest see ei ole ühekordne üritus, vaid normaalselt söömine on elustiil. Nagu ka kaine püsimine. See võiks olla iseenda sisemine otsus.
Kas ma suudaksin elu lõpuni iga päev kapsasuppi süüa või saaksin elu lõpuni enesele lubada jõevähke ja merekrabisid?
Mitte, et mul oleks midagi kapsasupi  või jõevähkide vastu, lihtsalt minukese personaalne toitumiskava peab sisaldama musta leiba. Pole midagi teha. Nii eestlane olen küll.
No aga valikut peab ju inimesel ikka olema. Ka enese piinarikkalt teise ilma saatmise suhtes – kiviajadieet, maapähklivõidieet, bikiinidieet, kõhulihastedieet, veregrupidieet. Ja sealt edasi.
Lõpuks maandud ikka kas anonüümsete ülesööjate juures või psühhiaatriahaigla kinnises osakonnas. Emotsionaalselt on lihtsalt palju kergem süüdistada tervet maailma (ekspert räägib!) või plaksuga rahapakke lauale panna kui muuta mõtlemist.
Mõtlemise muutmine tuleb eriti vaevaliselt. Aastaid sissetaotud mustrid on ikka nii sügavad.
Aga mõnikord on vaja seda viimast piiska karikasse.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s