fitlapblog

Minu kassipilt. Laigi, seeri, kommenteeri.

Valmistusin kahte päeva autos veetma ikka põhjalikult. Käisin isegi kohalikus tsirklekõhhis salatit kokku ostmas, et äkki Lätis ja Leedus ei ole.
Ei olnudki!
Piduliku kujundusega kohvitopse polnud neil ka. Kahju ots, ma räägin.
Pärast seda kui viinapoe reklaamid olid piiri ääres lõppenud, sugereeriti tarbima hoopis massiliselt burksi ja pitsatit ja kabanossi. Enamasti kuni 5 minuti kaugusel. Ma oleks oma salati ka peaaaegu söömata jätnud, sest viimanegi isuraas läks ära.
Muidu oli täitsa tore sõit – vaatad aknast välja, räägid maast ja ilmast.
Ja lausa füüsiliselt kuuled kuidas loetud allavõtmislõksude raamat tasapisi umbekasvanud närviühendustes matseetega uuesti teed rajab.
Eks vahepeal hakka ikka jube ka ning käsi kobab juba telefoni järgi, sest enese mõtteid on ju valus kuulata. Palju parem oleks lugeda mõnd portaali, mis programmeeriks sind vaikselt ja järjepidevalt uskuma, et oled geneetiline läbikukkuja kui ei vasta kõigile neile ideaalidele, mis moe-, meelelahutus- ja muule sellisele tarbimistööstusele kõvasti ja ruttu raha sisse tooks. Sealhulgas ka farmaatsia- ja dieeditööstusele.

Parim osa sellest reisist oli muidugi täna hommikul.
Ma lähen nüüd ja vormistan oma neoonroosa trennisärgi ära! Võibolla ostan mõne raamatu ka. Selle sokikudumise oma näiteks kui see poolt või tervet varandust ei maksa, sest esimene number 6 vajab ju tähistamist ning söömisega hetkel nagu ei kutsu.
Ok, ma pole küll käinud selles uues juustukohvikus, milles ma ükskord kindlasti tahan fondüü  ära proovida, aga täna-homme veel kindlasti nii palju patutoidukorra isu ei ole.
Hetkel on mul vaja leida ja toetada pigem neid tegevusi, mis on mu meeldimiste nimekirjas söögist järgmised olnud.
Üleüldse, äkki tuleks kududa lõpuni see ziljon aastat tagasi alustatud haapsalu sall?
Kui tahta ka üliesodeeriliselt mõelda, siis võiksin näha märki ka selles, et Kotkapoeg oli mu autoselamise aegu kuskilt üles leidnud mu iidvana grafiitide karbi. Äkki peaks ka midagi joonistama? Või hästiunustatud vanas täiskasvanute värviraamatus mõnele pildile mõne kriipsukese lisama?
Ja kas polnud seal väljamaa raamatute müügiaugus just muusikaraamatute soodukas, mis võiks olla ka väga tiip märk sellest, et ammu unistatud Alfredi klaveriõpik täiskasvanutele (ool in uan edission) tuleks ära tellida ning klaverikaanelt tolm ja koerakarvad ära pühkida?

Uus kassipilt jälle homme 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s