fitlapblog

Kui ei taha – sunnime!

Iga kord, kui sa mõtled, et vot nüüd teen nii ja teisiti, on kuskilt kosta peenikest naeru ja siis hakkab tavaliselt elu juhtuma.
Meitel juhtus taud majja tulema.
Kotkapoeg siin närtsib.
Ja mina närtsin ideest, et nüüd tuleb ilmselt meie peres pikem põdemine ning iga majast välja minevat sammu on vaja kellegagi kooskõlastada. Ei saa last ju omapäi 38kraadise palavikuga oksendama jätta.

Ühtlasi tuleb teistele sööki teha sellest, mida koju tuuakse. Mingeid eritingimusi esitamata.
Poleks hullu, kui mul oleks mingigi isu, aga mul pole. Olen vaadanud siin pea viltu seda ja teist, nokkinud siit-sealt. Kaal on muidugi ka käitunud vastavalt. Viimasel nädala suutis objektiivselt võttes selle nälgimise peale kere ainult paki võid pealt lahti lasta.
Mis tähendab ainult ühte asja – ma pean korrapäraselt ja KÕIK ettenähtu rangelt ära sööma.
Otsustasin, et nutan ja söön.
Aitab küll.
Hakkan farmaatsiatööstusele vastu!
Täna sõin kah.
Täitsa tuimalt.
Isu ei olnud, aga ikka sõin.
Ja homseks on mul salarelv külmkapi nurka varutud – see uus udupopp täisteramakaronidega kanasalat tsirkelkõhhist. Uudishimu on minu puhul olnud alati edasiviiv jõud. Seega kui ma homme lõunat süüa ei taha ning läheb jälle poolenisti vägistamiseks, siis ma proovin selle raske vaevaga hangitud salati ära. Võib ju juhtuda, et mäng on küünlaid väärt. Tuleb end lihtsalt üllatada lasta.
Ja ükspäev ma selle sinihallitusjuustuga burksi ka ära teen. Ma küll ei tea, kus seda peediga leiba müüakse ja mitu tiiru selleks linnale peale tuleb sõita, aga retsept on lihtsalt ahvaltev ja kõik teised ju teevad ka.
Ja siis selle Eesti100 kamavahu.

Muidu on kõik hästi ja isegi toredasti.
Mul lubati kodus isegi shindo trenni minna.
Seal oli lisaks kehale ka silmailu eest hoolitsetud. Kutt nagu kompvek treeneriks. Mulle meeldib! Nii hoida.
Ja jutt oli tal ka hea. Et kui venitust ei tunne, siis on kõik kanalid nii lahti nii lahti ja energia voolab nii vabalt nii vabalt.
Ma ei hakanud küsima, et mis ühikutes seda energiat möödetakse kah ja ega painduvus ometigi kaasasündinud sidekoe nõrkusega seotud pole.
Muidu oli seal täiesti äge. Võikski igal esmaspäeval käia. Põhimõtteliselt saaks selline sõlmekeeramine lõpuks mulle siis ka mõlemad jalad kaela taha viia. Unistada võib. Ja eesmärk pidi inimesel ju olema.
Pole ju mõtet seal spordiklubis niisama kalli raha eest velotrenasööril telefoni kaapimas ka käia.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s