fitlapblog

Pilt on illustratiivne

“Dopamiini sünteesiks läheb vaja türosiini, mis sisaldub mandlites, vetikates, avokaados, banaanides, tumedas šokolaadis, nisuidudes, kõrvitsaseemnetes, kalas, kääritatud piimatoodetes, seesamiseemnetes, looma- ja kanalihas. Eriti palju on seda aminohapet pardilihas.” 

Kui taevas hakkab alla kukkuma, siis üks võimalik viis ennast sööki sisse toppimata kõrva tagant sügada on leida asendustegevus. A la “kolm ringi ümber maja”, mille üle on meitel siin blogides kuskil juba ilgutud ka.
Aga kui see kolm ringi ümber maja idee ajab pigem veel rohkem vihale ja ummisjalu hoopis sahvri poole tormama, siis peaks/võiks mõelda, et mis oleks selle kolme ringi ümber maja tiirutamise alternatiiv. Selline, mis natukenegi emotsionaalset rahulolu tekitaks.
Parim viis oleks muidugi ärakuulav sõber, kes mõistaks ja usuks, et saan hakkama, aga kust eestlasel sellist imeinimest ikka võtta.
Seksimine ja tantsimine pidid küll ka suhtkoht sama efekti andma, kuid sedagi pole teatud vanusest alates enam kerge kätte saada ja sünnis harrastada, sest mul on best-before ammu läbi.
Seega?
Sokikudumine ja muinasjuttude lugemine!
Just, näe, on siin välja tulnud Saara kirjastuse “Eesti silmuskudumine 2. Sukad ja sokid”.
Ja millal ma viimati “Eesti ennemuistseid jutte” või “Tarka meest taskus” lugesingi?
Okok, ma loen üle Isabelle Filliozat’d ja koon enne veeuputust alustatud haapsalu rätikut, kuid “vahel on nagu tahaksin midagi muud, mitte seda, mis minule antud”. 
Kui ma tegin oma projekti “100 õnnelikku päeva” kokkuvõtet, siis söömine on olnud ikka üliolulisel kohal. Sealt edasi läheb nagu oleks raamatus “Armastuse viis keelt” näpuga järge aetud, kuid neidki tegevusi tuleb mul hetkeseisuga ju asendada.
Kõik kokku kõlab nagu seaduse muutmise seaduse muutmise seadus.
Mis mulle siis veel üldse lubatud on?
Võib muidugi juhtuda, et homme kui kõik on majast ära läinud, pühin klaverikaanelt tolmu ära ja püüan ühele salajasele unistusele jälle elu sisse puhuda.
Võib-olla hakkan feng-shui koristama. Lugesin just imelist sodikogumisest tervenemist lubavat koristamiskunsti raamatut.
Või  kõndides valge karvaajaja sabas maha mõningad päikesepaistelised kilomeetrid (muide, mis ilm homme on? ), äkki motiveerun imelisel kombel spordiklubi reklaamist, et kui oled 2018 aastal 100 päeva trenni teinud, siis…
Teoreetiliselt peab ju olema võimalik depressioonist ja üksindusest kuidagi üle saada.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s