fitlapblog

Pisikesed kuradid rangluul reas ehk lgkntrl. jätkub

Foto: Lunch atop a Skyscraper

“Ma olen õnnelik/õnnetu/tähistamas/kurb”
“See on ju tasuta!”
“Keegi ei näe”
“Ma olen ju peol”
“Ma olen selle eest juba maksnud”
“See on ju tervislik”
“Ma väga harva saan seda”
“Ma teen hiljem trenni”
“Ma olen olnud terve päeva korralik”
“Ma ei taha toitu raisata”
“Nagunii ei muutu allavõtmisega midagi mu elus paremaks”

11+ sellist pisikest, justkui ankurdatud kuradikest mu õlal mölisevad tõesti vahet pidamata, et ma lihtsalt ei suudaks suud kinni hoida.
Ja kui ma olen kord vedama saanud, siis pidama saamisega on mul juba tõsiseid raskusi. Ühele trummipulgale terve trummikomplekti järgi viskamine on minu käes käkitegu.
Mitte, et ma mitu head aega ei teaks, et iga suutäis loeb. Mida eesmärgile lähemale, seda rohkem loeb.

Allavõtmislõksude raamatus on saboteerivate mõtete vastu alustala nr.4.
Lubatagu mul neid hellitavalt nipsukaartideks nimetada, sest kui tõesti õla peal miniatuursed Mõhk&Tölpa kohad sisse võtavad ning Tõnu Karki ja Urmas Kibuspuu häälega röögivad: “Veel! Veel!”, siis õrnalt pühkimisega kogemata laiali hõõruda ma neid küll ei tahaks.
Mul peaks tagataskus olema hoopis nipsukaardikene, kuhu on kirjutatud:

“Vaata reaalsust! Eesmärk on kaalu alandada, EI OLE  ok süüa planeerimata toitu. Selle toidu saab alati juba homseks planeerida, aga ajalugu on õpetanud kui teha spontaanseid otsuseid süüa midagi väljaspool plaani, siis see ei tööta.
Homme kaalule astudes on põhjust rõõmustamiseks, et see suutäis söömata jäi!”

Vot nii!
Järgi teha!
Igal hommikul tuleks kaeda otsa päevakesele, et milline kuradikene see täna kõige tõenäolisemalt õlal istudes lõugu laiutama kavatseb hakata ning kogu popi vähenemisplaani veega alla lasta. Mis oleks see ütelus, mida võiks oodata sellelt inglilt teisel pool oma kõva pealuud. Mida ta mulle/sulle öelda võiks?
Ja kui ikkagi läks asjaks ning mingi elukas siiski suutis kõrva solki täis valada, siis milline täpselt. Mida see enesele sugereeriti, et. Mida oleks tahtnud olla võimeline sel hetkel enesele ütlema?
Kogu selle ilu mõte:
– hoiduda enese lollitamisest
– harjutada end lisaks normaalsele söömisele ka normaalselt mõtlema
– leida asendustegevus juhuks kui kuskil vesistama hakkab

Ma tean nüüd kedagi, kes hakkab visiitkaartide mappi nipsukaartide hoidjana kasutama!

Mul on nüüd kokku 4 strateegiat:
– eesmärk silma all
– inimese moodi laua ääres söömine
– enese kiitmine õigete valikute korral
– nipsukaardid kuradikeste vastu

Kõlab nagu generaalplaan.
Võib edasi lugeda.
Enne seda lähen kaen, et misse see bodyART on,  millest Matilda rääkis.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s