#100happydays
100 õnnelikku päeva
Kuuekümne seitsmes päev.
Sugulaste juures nägudetegemise õhtu.
Ja mitte midagi ei juhtunud.
Oot.
Mul õnnestus hapukapsa ja sealiha lauast ära hiilida ja tund aega autoga linnas sõita.
See oli päeva mõistlikeim tegevus üldse.
Hoolitsesin, et kohe puhkusele sõitvat Turteltuvikest tuul kogemata ära ei viiks viimasel tööpäeval.
Esiteks ei kuuulnud ma kuidas meite pere tehtud tordi kallal ilguti. Noh, et selline õhuline ja lahja ja imeliku pudiseva põhjaga.
Teiseks ei kuulnud ma kuidas kõik on mu lastele igav ja nõme. Mõni mees tõsteti meil ju otse suurepoisi-Lego tagant ära ja teisel oli ka n+1 põhjust oma tuppa minnna ja kõrvaklapid pähe panna.
Jõul, ma räägin.
