fitlapblog

Tirilimps-poolteist

“Tere! Mina olen …. Ma olen paks.”
“Tere, paks!”

Vahet pole, aga ühesõnaga on ikka nii, et enesele hammastega hauakaevamine on endiselt graafikus pigem paremini kui halvemini.
No ei oska inimene stressiga midagi muud teha kui külmkapi ust kääksutada. Ainuke töö, mis toidab! Ja nii edasi.
Kevadest saadik olen elureekesel pigem järgi lohisenud jah.
Aga, et spordiklubis oli tõsiselt apetiitne musta reede pakkumine ning fitlapi kava on ka ju veel täiesti alles, keregi antidepressante kenasti silmini täis topitud, siis võiks ju olla juba natuke lootust, et ehk sel korral ei lähegi kõik jälle sinna, kus tegelikult on viimasel ajal ruumi ikka selgelt liiga väheks jäänud. KÕIK tõesti lihtsalt ei mahu enam ära.
Klopiks end õige naaaatukene puhtamaks ja üleüldse ei püüakski enam sellelele kuradi edureele ummisjalu järgi joosta.
Vanainimene ka juba ja.
Võtaks tsillilt. Iseenda pärast.
Laps vaja ju ikkagi suureks kasvatada ja.

Ok, tegelikult mulle lihtsalt meeldib hästi süüa. Ja nagunii tahaks tardumusest välja tulla, midagi uut proovida ning miks ei võiks see siis olla midagi natukene keresõbralikumat?
Istuks oma kujutletavate sõpradega ilusti kaetud laua äärde.
Vaataks kõigepealt toitu, siis sööks, räägiks juttu.
Nagu reklaamis, onju.
Elaks natuke muinasjuttu.
Mõte siis selles, et kui ma kellelegi ei räägi, et see just on nüüd meitel see eriti vinge toitumiskava, mis kohe kolme päevaga kümme kilo kergemaks ja 5 aastat nooremaks teeb, nagu esimene ajupestud reklaammõte sõna ” toitumiskava” kuuldes tekib, siis võib-olla jääb ilkumine, mida ma kõige rohkem praegu kardan, ka ära.
Võib-olla isegi pere sööb ja kiidab kui ei tea, et see nüüd see udupeenike toit on.

Et siis plaan selline.
Jätkan depressiooni ravimisega.
Teen trenni alustades terve mõistusega ja tasakesi nautides iga korda.
Teen tavalistest toitudest toitumiskava toidud.
Kellelegagi kodustest oma uusi plaane ei jaga enne kui teised ka tulemusi märkama hakkavad.
Ühtlasi otsin üles rõõmu sellest tööst, milleks mul on kutsumus. Kasvõi iseenda jaoks.
Ei punni enam vägisi üle varju hüpata.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s