#100happydays
100 õnnelikku päeva
Kahekümne kuues päev.
Kirjatuvipäev.
Imeline on lugeda, et on olemas inimene, kes mind küll ei tunne, kuid kes siiski suudab mu külma päeva nii soojaks kirjutada.
Aitähaitähaitäh 🙂
Kohe kergem on püüda iga päevaga natuke parem inimene olla.
Tuletasin veel meelde kuidas pimedas toas inimesi 10 aastat nooremaks ja 10 kilo kergemaks tehakse ning panin ühe pildi teise peale kah.
Oli meeles küll.
Muidu on ikka tavaline sees elava hooldaja (live-in caregiver) päev olnud.
Küsida võib kõike. Ok, kõike küll ei saa, aga on ainult üks asi, millest ei tohiks isegi mõelda, rääkida veel vähem.
Jah, antidepressant aitab. Leevendab seda valu. Päris ära ei ole veel võtnud.
Nii tühja peaga päevad veerevadki? Millal lahendus pähe kargab?
