Uncategorized

Veerandaeg

#100happydays
100 õnnelikku päeva
Kahekümne viies päev.

Söögirõõmupäev.
Quiche. Šokolaadikook.
Hommikusöögiks.

Ok, jah, ma lähen veel kinosse ka.
Aga olek on nii tundetu, et ma ei tea, kas see eepiline pisarakiskuja teeb silma märjaks või hakkan kohe arvutigraafilisi eriefekte kaema.

Nii elataksegi?
Seda nimetataksegi eluks?
Võimas värk.
Pole midagi halvasti öelda.

Jäängi nüüd selliseks?

Ok jah , ma ei nuta enam iga päev. Aga ma ei rõõmusta ka enam. Ma tean täpselt, mis on mulle ülevoolavat rõõmu valmistanud. Hommikul seda tunnet enam ei olnud, mis nädal tagasi oli. Mittepuudutamine, mis on mulle nii palju haiget teinud, jätab mind mõnel juhul juba täiesti ükskõikseks. Noh, kui ei taha, pole vaja, mis ma ikka lipitsen ja sunnin.
Vaikus.
Rahu.
Mõtetest tühi pea.
Raamatud.
Koer.
Mehhaanilised liigutused.
Sisseharjunud kohutused.
Lihtsalt.

EDIT pärast Titanic II:
Sul on koer ja sa  külmud või kringliks, aga ei võta teda enesele sülle magama , vaid lased tal pigem lund või kive soojendada?
Retriiver on toov koer!
Kolm nädalat pole pesta saanud ning hakkadki seksima?
Ja raseerimas käisid salaja maja taga?
Ok, menstruatsioon võis olla lahendatud hormoonspiraaliga.
Ühesõnaga.
Saate aru küll.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s