Uncategorized

Ükssarvik

#100happydays
100 õnnelikku päeva.
Seitsmes päev.
day007
Lükkasin lund.
Tassisin puid.
Kütsin kaminat.
Tegin süüa.
Pesin pesu.
Koristasin kempsu.
Käisin jala poes.
Värvisin ükssarvikut.
Ja?
Noh?

Ok, värviraamatus on ÜKS minu lehekülg alles jäänud.
See on väga positiivne.
Väikese hipi saadetud juutuubid olid ka nii nunnud.

Nagu päriselt!
Kus on see lubatud tegutsemispõhine endorfiin ja serotoniin?
Lahedused?
Nutta tahaks kogu aeg ainult.
Ja süüa. Tumedat šokolaadi. Ruutmeetrite kaupa.
Raskustekki  ja raamatut lugeda ja magada.
Ja ok, veel ühte utoopilist asja.

Edasi on tükk tühja maad.
Teadmine, et pole osanud vastata standarditele ja olen ühiskonnast välja arvatud on lihtsalt nii masendav.  Kurat, ma ei küünigi nende nõudmisteni kunagi, fakk.
Lihtsalt ei arva ära kuidas õige on.

Mul polegi kellelegi helistada ka, sest ma tõsiselt kardan olla sügavalt negatiivne. Karjuda ja laamendada. Saagida oksa, millel  istun. Käia närvidele oma saada tahtmisega.
Kõigil neil üdini positiivsetel inimestel läheb ju praegu nii sitaks hästi, et  nad ei taha oma ellu mingit negatiivsust võtta.
Ja kui kunagi Eestis pidu korraldatakse, siis ma võin ise vaadata, kas tahan osaleda. Olgu siis fotokaga või ilma.
See kõik lihtsalt kummitab ja närib. Et ma pole lisaks osanud sõber ka olla.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s