Uncategorized

Iga teekond algab esimesest sammust.

Sain 42.  Või nagu vanem laps täpselt arvutas – 47.
Vahet pole, nagunii olen ükskõik mille jaoks liiga vana. Paks. Kole. Lootusetu. Loll. Vähemalt Eestis.
Ja arvestades, et olen nüüd VelloNelikendkaks eakaaslane, siis ….
2017-10-20 10.31.28
Raamatuid ostsin sel puhul kokku. Nagu ikka.
Ja üks neist on väikese hipi soovitatud Isabelle Filliozat’ “Leia rõõm enda sees”.
Eelmine raamat eelpubekate kohta ( “Ta teeb seda meelega”) oli igatahes maailma muutev, seega kavatsen ma endale kingitud raamatu kenasti läbi lugeda.
Sirvisin teist natuke lennuki maandumist oodates.
Päikeseline sügis paistis Ülemiste Toits’u suurtest akendest, lehekestega lambid hõljusid aatriumi kohal, cappucino, šokolaadikook toorjuustuga…
Meenus selline iidvana projekt nagu #100happydays
Ja kõrvutades teiste viimase kuu jooksul (taas)loetud raamatutega, tekkis mõttepojakesekene vähemalt püüda enne serotoniini tagasihaarde sünapseid mõjutavate ravimite poole küünitamist iseendakese heaks midagi siiski ära teha.
Idee vähemalt esmapilgul tundus peaaegu, et pisarateni ilus.
Pooleteise kuu kohta pool positiivsemat mõtet.
Palju ma muidugi ei jaksa. Motivatsiooni erilist pole, täiesti lootusetu tunne on ikka veel, aga midagi tõsiselt väikest suudan ma ju küll.
Iga päev üks pisike pilt millestki heast.
Tundub hetkeseisuga uuesti alustamiseks jõukohane.
Mingit suurt suutäit ma nagunii läbi ei hammusta. Ei hakka üritamagi kohe maailma teisipidi pöörata tõesti.
Nii ma siis alustasingi. Poole positiivsema mõtte toel.
Ei kaksa tükki küljest minusugusel visuaalidest elaval-hingaval elukal. No tõesti.
Edasise kohta lubadusi ei jaga. Pole selles eas ja vaimses konditsioonis.

Seega 100 õnnelikku päeva.
Esimene päev. day001
Pidustused. Pahkanaalid.
Tegin juba eelmisel päeval alustades ülikuuma mehhiko toitu võimsalt hea retsepti järgi ja sulatasin ümber sandlipuulõhnalise küünla.
Et kui keegi juhtub läbi astuma.
Positiivne mõte!
Nunnud turteltuvikesed ja peaaegu, et üllatuskülalised astusidki läbi.
Õhus hõljus lisaks nende paaride mõrkjasmagususele ka tubli mooli jagu heatundelisi molekule.
Abikaasa oli toonud Araabia poolsaarelt kingiks kaasa udubeenikese siidräti (ja päriselt-päriselt tõigi!) ja laps Tartust kilojagu roosat sefiiritorti.
Mul oligi tore olla.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s