Uncategorized

Pokemon ajab karva

Põhimõtteliselt ei erine see päev eilsest, üleeilsest ega nädala või kuutagusest ajast.
Lihtsalt ja laisalt tiksub surma poole vms. tabavalt morbiidne võrdlus.

Eile kui lapse bussi peale panin, nägin väikest hipit. Õnneks ei ole kõik päris katki.

Kaminas praksuvad gurmeepuud, mul on hapukurgiga võileiba ( sinki pole, ei viitsinud osta) ja siilipildiga tassis kohvi.
Ziljon lõpetamata käsitööprojekti ja teine ziljon raamatuid, mida tahan lugeda.
Tööportaalides otsitakse nagunii ainult sõpru. Mõttega, et sõber sõbra perse koorib.
Muutusteta ühesõnaga.

Ok, jah, tuleb tõdeda, et kui inimene viitsib ikkagi raamatu ette võtta ja natukene lugeda ja kaasa mõelda, siis võib mõttemaailm ikka päris toreda pöörde ka võtta.
Negatiivsete kommentaaride ja märkuste hulk on kahanenud KÕVASTI.
Ma ütlen – KÕ-VAS-TI!
Õnneks on positiivne osa alles jäänud ja seega oi kui palju paremini märgatav.
Muidu ei paistnud see 1 mokaotsast lausutud hea sõna nende 9 halvastiütlemise seast väljagi.
Võib-olla inimesed siiski muutuvad ka paremuse poole ajas? Või vähemalt ei lähe vabalangedes veel õelamaks ja jõhkramaks. Kui nad ise tahavad.
Või olen ma liiga naiivne uskumaks, et vanal karul on võimalik uusi trikke õppida?
Kas mina olen/olin vana karu kui ma sotsiaalfoobia teraapiasse läksin ning Harville Hendrixit ja John Gottmani lugesin?
Tõenäoliselt inimesed muutuvadki kui nad tahavad.
Kui juhtub midagi olulist ja hirmutavat, mis motivatsiooni mitmekordistab.
Meie näites siis Kotkapoeg.
Ei ma ei hõiska liiga vara. Ma ei hõiska üldse.
Tegelikult hakkan minagi alles nüüd ja siis ka vähehaaval aru saama, mida mõeldakse kui öeldakse, et suhe nõuab tööd.
Ok, 20+ aastat on asi tõusude ja mõõnadega kanni poole kiskunud, aga minust poleks vist väga aus pille kotti pakkida kui lõpuks ometi on tõsiselt näha süvendatud huvi kannikiskumise põhjuste uurimise vastu?
“Eluterve kärgpere käsiraamat” peab ikka tõsiselt silmaringi avardav lugemisvara olema ja eks tule mõnele kutsumusega pereterapeudile ka aitäh öelda.
Seega, Kotkapojal on lootust, et temast ikka enam-vähem normaalse närvikavaga inimene kasvab.

Lähen kammin Pokemoni ära.
Ajab siin teine ainult karva muidu.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s