Uncategorized

Kolmas nädal otsusest.

Iga päev küsin ma endalt kuidas edasi.
Ok, ma tean, et

kui ma teen täna samu asju, mida eile, siis ei ole mul lootust homme teistugust tulemust oodata.

 

Mida ma ei ole veel proovinud?
Tasuta proovitöö? Tsekt. Pärast valituks mitte osutumist nägin oma proovitöö pähe tehtud kujundust ja turundusmaterjale kaubanduses valmiskujul vähem kui nädala pärast.  Palju õnne mulle ka teie poolt.
Tasuta tehtud töö saanu mainib tuttavatele su nime kui neil ka midagi samasugust vaja läheb?  Jeah. Tsekt. Mainibki. Siis kui neil järgmistel on ka vaja midagi tasuta saada.
Et äkki tasuta töö saanu tahab järgmine kord juba maksta? Lubage laua alla naerda!
Kulunuim väljend, mida sel puhul kasutatakse on: “Ega sa nüüd nii head tööd ka teinud, et ma selle eest maksta tahaksin”
Alustada madalalt? Tsekt. Korduvalt kolistatud ämber. Sinna sa jäädki. Oled kord juba madala palgaga lepingu sõlminud, miks me peaks rohkem maksma? Ja mis puutub edasipürgimisse – sitt lugu eeslike – kohad, kus palka makstakse on juba hõivatud, aga äkki tahad ületunde teha? Mis pere? Vali, kas töö või pere!
Tuttavad? Tsekt.  Vähe on neid, kes mu varju nähes vastassuunas ei jookse. Mine tea, äkki küsib jälle tööd.
Sõbrad. Mõned on alles jäänud, aga nad ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kellele minu profiil sobiks või kus töö eest raha ka makstaks. Vabatahtlikuna, palun! Rohkem kui ära teha jaksaks, sealhulgas kasumit teenivatele ettevõtetele.
Juurdeõppimine? Voila!
Tasuta kõrgharidust ei ole saanud enesele lubada, sest ma pean iga päev sööma ja kuskil elama ning inimest, kes mu hobi kinni maksta tahaks, mul pole.
Tööandjat, kes minu õppimise eest maksaks, ei ole kohanud.
Aga kursused? Mõnenädalane kursus asendab 3+2 kõrgharidust ja töökogemust?
Seni ei ole ühelegi vastavale tööpuuduse all ägavale firmaomanikule peaga kõhtu joosta õnnestunud kuigi kursustest saaks CV-sse ühe A4 lehe juurde kirjutada.
Ja no tõesti, käsi püsti ise ka, kes arvab, et kahenädalane kursus annab täiesti uuel alal väljaõppe. Või et internetikursus ja iseõppimine on sama väärtuslik kui haridust tõendav paber.
Paber ja kogemus, seltsimehed, paber ja kogemus!
Omafirma!?
Et 120 tundi ettevõtluskoolitust võimaldab luua töötava ettevõtte, mis hommepäev sisse tooma hakkab?
Omafirmasid olen ka kirjutanud kokku paar tükki.
Nõrk konjuktuur on need rahastamistaotlused tagasi lükanud ja eks ma ise oska ka küsida, et kui asi hakkab sisse tooma võib-olla kolme aasta perspektiivis, siis millest ma vahepeal elan.
Käsitöö? Aga ma ju ei teeni veel pensioni, seega peaksin töö eest tasu ka küsima, et kvartaalne sotsmaks ette maksta. Hobi eest lisaraha oleks tore küll, aga mul oleks kõigepealt vaja seda põhikohta, kus põhitöö eest raha saab.
Aga CV portaalides ikka on? On. Peale 40 sünnipäeva pole mitte ühtegi vaatamist. Mitte.
Ühtegi.
Nulliring.
Jah, ma olen karjäärinõustaja juures ka käinud. Vaatas kena inimene mu CV-d pea viltu tunnike-poolteist ja tõdes, et tema vastas istub küll täiesti teistsugune inimene kui stereotüüpne pilk arvutisse kolgitud CVst eeldada laseks.
Et äkki ma ikka proovin tasuta proovitööd, sõpru-tuttavaid, kursusi, omafirmat, käsitööd ja portaalidesse CV üles panna.
Tõsine nõustamine ikka oli.

Ma tõesti ei arvanud, et kui selle viimase, kogemata leitud projektipõhise õlekõrre – väljaõpe, praktika, töö – ära kasutan ja tõesti kogu hinge võimalikku uude erialasse panustan, et siis palgatoetuse lõppedes olen ikka alguses tagasi.
Jah. Nii on.
Sest nii saab.
See on ju ainult äri ja ei midagi isiklikku.

Mida ma veel võiksin proovida?
Kolm nädalat pärast poolte kokkulepet mul seda teadmist tekkinud ei ole.

Ritsik kirjutab.
Ja kuskil oli veel terve hulk blogijaid, kes on suhtkoht hiljuti töötuks jäänud, aga mu vaimne seis ei võimaldanud märkamishetkel bookmarkimist.
Tööjõupuudus, mai äss.

Vaatad portaale, silmad nina juure peal koos – ei miskit. Ja juba 3 nädalat nii.
Tasu töö eest pakuvad mõned üksikud.
Enamasti on palk salastatud ja seda ämbrit olen ma viimase 4-5 aasta jooksul kolistanud juba romaanikirjutamise jagu.
Meel on mul lahutatud ka ilma palava pudru ümber keerutamiseta.
Mu hetkeseis ei võimaldaks ka kuskile mingit ümmargust mulli puhuma minna praegu.
Ja siis need kenakesed ette võtjad, kes eeldavad, et tööl käid sa sõbraliku kollektiivi ja sportimisvõimaluste pärast , aga raha äraelamiseks tuleks ikka kuskil mujal teenida.
Päriselt-päriselt vajan tööd raha pärast.

Kus on need töökohad, kus raha saab ka teenida?
Kus on kasutud inimesed, seda olen ma viimasel ajal liigagi palju näinud.

One thought on “Kolmas nädal otsusest.

  1. Hei saatusekaaslane! Tahaksin sulle midagi lohutuseks öelda, aga ei oska. Olen kindel, et nii minu kui sinu jaoks on kuskil sobiv töö olemas, lihtsalt selleni jõudmine võib aega võtta.
    Ära anna alla!

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s