fitlapblog

Vedamisest ja pidamisest.

Ei oska inimene söögiga piiri pidada, no ei oska.
Kohe, kui midagi juhtub ja keegi halvasti ütleb, ja minu närvikava juures on tont praktiliselt iga nurga peal, siis on külmkapp kohe nagu televiisor. Kogu aeg tuleb vahtida ja pidama enne ei saa, kui külmkapp jälle kõliseb.
Kui trennidega hakkab kuidagi joone peale saama, siis söögiga läheb ikka palju rohkem käest ära.
Kui ei viitsi trenni minna, siis lähen viitsimata ja teen hambad ristis ikkagi ära. Ilusad treenerid ka ja.
Aga söögiga on hapralt.
Sotsiaalse suhtlemise buustimiseks jätsin ära kõik aastaid harjutatud loomingulised asendustegevused – ma isegi ei loe ega kirjuta midagi – ja ongi kohe prääks majas. Ma ei oska endaga hakkama saada. Hakkan kohe üle mõtlema ja üle analüüsima kõiki neid väheseid sotsiaalseid kontakte. et mida ikka oleks pidanud ja ei oleks pidanud tegema ja ütlema. Ja kohe on kõikmõeldavad katastroofid platsis ning tuleb teha hapukurgiga singivõileib või ära süüa päkapikukommid. Hea veel, et mitte paberitega.
Kas valutumat ajuremonti ei ole olemas?
Küsin eneselt iga poole tunni takka, et kas tõesti kogu see sotsiaalne piin ikkagi toob mulle lõpuks töökoha? Mis siis, kui vastus on ei? Punnitan küll silmad nina juure peale kokku, aga meistersuhtlejaks ei saagi kunagi?
Ok. Söögipaus.

Trennid on täitsa lahedad. Eriti need viitsimata tehtud trennid. Rahaline motivatsioon ikkagi. Ei saa ju valmistada pettumust sellele, kes kogu selle ilu kinni maksab. Jah, muidugi tahaks personaaltreenerit ka, aga nagu ikka kõik kampaaniad algavad PÄRAST minu liitumist ja ei laiene eelnevalt liitunutele.
Seega tuleb jõusaalis alustajate imekauni treeneri näpunäidete järgi ikkagi ise kuidagi alustada ja püüda endale enne vormi saamist mitte väga piinarikkalt otsa peale teha.
Õnneks ma pole seal päris üksi. Mõni alustaja oli veel.
Aga mõte, et rasva kaotamiseks tuleb teha 25 kordust, see tapab mu küll enne ära kui poole pealegi jõuan. Väiksemate raskustega aga oleks nagu väga aeroobika moodi, mida oleks jälle rühmatreeningul natuke mõistuspärasem teha.
Aga kokkuvõtteks, tuleviku tarvis, noh, siis kui ma väga saiavormis enam ei ole, kuluvad need teadmised nagunii ära küll.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s