fitlapblog

Sotsiaalõgardluse remontimise võimalused AD

Kui midagi läheb untsu, siis tavaliselt kolmes eksemplaris ja ikka nii, et väikesed valged terakesed ka ei päästa.
Ühesõnaga, trenni tegin. Kangi venitasin. Ja no ei jää inimesele meelde, mis järjekorras millised kettad peale ja maha käivad, seega ma küll tassisin nagu kass poegi enesele hantleid ja kettaid kokku, aga pärast viisin kõik sama targalt tagasi ka.
Lihtsalt ei jää järjekord meelde.
Ja kehahoid ka ei kulu kuidagi kontidesse. Ikka on selg nõgus ja liigesed ülesirutuses.
Ja muidugi on treeneril seda valus vaadata ja professionaalsus justkui nõuaks sekkumist.
Mispeale läheb mul kõik öeldu ühest kõrvast sisse teisest välja. Ja päriselt pole sel ka mitte mingit seotust treeneri soo ja treenitusastmega. 
Nii lihtsalt ongi. Mõned inimesed ongi äpud.
Pole õrna aimugi, kaua seda sotsiaalsust remontida tuleb. Ikka üks edasi ja kaks tagasi.
Ja kasaegsetest tööturutrendidest sotsiaalfoobia kontekstis ei hakka ma siinkohal üldse suud täis võtma.

Loomulikult sellepeale tuli külmkapiust kääksutama hakata. Sõin kodust kõik köögiviljad ära. Sokolaadi ettenägeliku inimesena polnud varunud.
Nüüd on mul kõht ikka tühi ja lisaks külm ka ning istun kahe kampsuni ja pleedi all kamina ees.

Perekond on otsustanud täna süüa grillkana, mis tähendab, et mul on valikus jälle ainult külmlaud, et mitte kuulata juttu koššer ja halal toitudest, mis sunniks mind ilmselt ära sööma hoopis neid saiu sealt sügavkülmast.

Ma ei tea, kuidas normaalsed inimesed end lohutavad. Eriti siis, kui neil ei ole kodus sokolaadi ning keset päeva veini ka jooma hakata ei taha. Ja üleüldse on longituudne (köhhh…. ) eesmärk ju pigem alla kui üles võtta.
Kuidas on võimalik alla võtta permanentse lohustus- ja tunnustusvajaduse juures? Kuidas surutakse üksinduse ja mahajäetuse tunnet alla kui söögikorrad ja kogused on limiteeritud?
Varem oli kapis alati pakk või paar juustuviinereid varuks. Nüüd pole seal isegi köögivilja enam mitte, sest ma sõin selle juba ära! Hea, et külmkapil nurka välja ei hammustanud.
Elu võimalikkusest.
Teoorias olen ma tugev.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s