Meitel spordikluubis täna siis uus trenn – vooterpälänts.Udupeenike.OAO!Ma räägin teile, et on absoluutselt kohustuslik käimine. Silmaring ja tasakaal arenevad kiirusel nagu varakevadine jeti Pirita rannas.On võimalik sellel imelikul asjal  – stand up paddleboard või miskit – püsti seista ja isegi tasakaalu hoida!Isegi võimelda. Päikesesõdalane ja alla vaatav koer ja  muu selline esodeeriliste nimedega värk. Jube… Continue reading WaterBalance ja mustareedekook

Kuu aega vehkisin mina sporti teha. Terve kuu! Iga päev. Kui süda kippus järele andma, võtsin päevakese puhkust.Jajah, ninast oli korraks ikka veri ka väljas.Lausa 2x päevas sai kohati spordiklubi uksi kulutatud.Ja tulemus on NULLLLL. Tõesti, nii ümmargust nulli pole ma tükil ajal kuskil näinud.Ma pole grammigi alla võtnud! Mul pole küll peale koma neljakohalist… Continue reading Elu võimalikkusest peale sporti

Inimene peab oskama enesele muresid kaela võtta ja ikka kõik ämbrid personaalselt läbi kolistama.Seega – inimene ei loe kasutusjuhendit, vaid hakkab kohe täristama.Inimene on iseenese tarkusest nii võimas küll, et kui hilisõhtuse söögi juures on “tegin täna trenni” linnukesekast, siis ta sellel ei kliki. Ta üldse ei kahtlusta ka, et see on linnukesekast. Iseenese ilmeksimatusest… Continue reading Söögist ja funktsionaalsest lugemisoskusest

Kuu aega pausi kirjutamises, aitab nüüd küll? Ühesõnaga, sünnipäevade hooaeg on läbi ja olen tagasi reel.Aga.Sain kingituseks spordiklubi kuuajase kaardi, aitähaitähaitäh,  ja nüüd siis vuhin kaks korda päevas trenni teha.Nii lahe on, elu täiega lill. Pole kunagi saanud nii palju erinevaid rühmatreeninguid proovida. Täiesti kreisi!Ja ärme hakka siin üldse silmailust rääkima kui nii kenasti vormis… Continue reading Tervisespordi kahjulikkusest kaalunumbrile