Uncategorized

Armu minusse. Vol.2

Kui ennustaja saaks sulle öelda täit tõtt sinu enda, su elu, su tuleviku või millegi muu kohta, siis mida sa sooviksid teada?
Kas mu lapsed on tulevikus õnnelikud ja mida ma saaks täna teha, et nad oleks.

Kas on midagi sellist, mille tegemisest sa oled alati unistanud, aga pole siiani ette võtnud? Miks sa pole seda teinud?
Klaverimäng. Kui on aega, pole raha, kui on raha, pole aega.

Mis on su elu suurim saavutus?
Mul pole saavutusi, olen üdini läbi kukkunud. Eriti kui võrrelda teistega. Noh, keskkoolis lõpetasin paar klassi ühe aastaga, aga seda ei saa lugeda saavutuseks, sest hinded läksid alla ja kasu polnud sellest midagi. Poole aasta pärast sain ülikoolist hiiglasliku konkursiga erialalt  küündimatuse tõttu ikkagi kinga.
Seega täieti tavaline või pigem alla selle olen saavutuste osas.

Mida sa sõpruse puhul kõige rohkem hindad?
Lojaalsust.
Oled sõbra jaoks olemas.
Sõpra ei jäeta hätta, ei kasutata lihtsalt ära.
Kui sul on võimalus anda võimalus, siis sa pakud seda oma sõbrale, kes seda vajab.

Milline on su kõige väärtuslikum mälestus?
Mitte just väga helgel ajal mu lapsepõlves, oli mul kord kirjasõber, kes saatis mulle kirja teel kuivatatud melissi. Parim, mis minuga sel hetkel juhtuda sai. Keegi hoolis minust nii palju, et teha mulle midagi nii erilist.

Milline on su kõige kohutavam mälestus?
See oli peale isa surma kui ema oli juba aasta-pooleteise jagu otsustanud elada nii nagu homset polekski. Pärast järjekordset mitmepäevast joomingut leidsin ma ta silmad pahupidi lambijuhtme küljest rippumast.
Ta oli korraldanud asja filigraanse täpsusega nii, et esimesena ja nö. õigeaegselt näeksin seda just mina. Olin 8-9 aastane.
See oli esimene kord kui ma teadvustasin, kuidas ema minuga manipuleerib ja kui väga ta tegelikult mind vihkab.
Kõiki varasemaid manipuleerimisi pidasin ma oma lapsemeelsuses lihtsalt halvaks kokkusattumuseks.

Kui teaksid, et aasta pärast tabab sind äkksurm, siis mida sa oma praeguse elu juures muudaksid? Miks?
Võtaksin riski ja räägiksin inimestega rohkem. Kirjutaksin rohkem. Pildistaksin rohkem. Tunneksin rohkem. Naudiksin rohkem. Julgeksin elada sel peapeale keeratud viisil, kus minulegi oleks justkui lubatud tunda kõiki tundeid ja ma ei peaks mõtlema homsele, sest homset poleks.
Ma ei peaks pidevalt analüüsima, et kui nii ütlen või teen, siis kas see võib mulle kätte maksta. Enne kui kättemaksuaeg tuleks, oleksin juba läinud.

Mida tähendab sinu jaoks sõprus?
Inimest, kes on olemas, kellele saab loota, kes teeb nii, nagu ütleb.

Millist rolli mängivad su elus armastus ja kiindumus?
Ilmselt röögatut, sest palju lollusi on selle nimel juba ära tehtud ja ilmselt ei jää tehtu ka viimaseks, sest see oleks ikka võimas, kui minagi võiks kellegi jaoks esimene valik ja nii eriline olla, et see keegi saaks öelda, et armastab mind (nii kohe hommikust peale) või et on minusse kiindunud (isegi õhtul peale tööpäeva).
Armastus on kui otsus.
Otsus olla koos nii heas kui halvas. Otsus toetada, julgustada, kiita, imetleda, tunnustada, veeta koos aega, usaldada.
Eks lapsi koos kasvatada ole muidugi ka otsus.
Kiindumus kui lubadus. Lubadus seada asjad nii, et sel inimesel oleks tunne, et ta on väga eriline.

Öelge vaheldumisi teineteise iseloomustamiseks midagi positiivset. Kumbki peab ütlema viis komplimenti.
Kindlasti ma leiaksin midagi sinu silmades ja naeratuses.
Kui sa minuga päriselt räägiksid juba selle küsimuseni, on sinu hääl mulle kindlasti meeldima hakanud.
Kui ma pole siiani suurest hirmust ära jooksnud, siis ma ilmselt naudin sinu seltskonda.
Tõenäoliselt olen ma selleks hetkeks jõudnud juba ette kujutada, et sa vaatadki mind kui täiesti tavalist normaalset inimest ja mulle ilmselt see väga meeldiks.
Võiks olla võimalik, et sa oleksid mind peaaegu puudutanud ja mulle väga meeldiks see mõte.
Teoreetiliselt.
Päriselus ma komplimente ei tee, sest minu veidra mõttemaailma pärast lükatakse need kui väheväärtuslikud tavaliselt tagasi ja see teeb haiget. Ma märkan detaile teisiti kui enamus inimesi ja kui kujutan kedagi enesele lähedasemana, räägin nii imelikult, et ajan juhtme kokku ja peletan kõik enesest kaugele eemale.
Ma ei kohtu päriselus enamasti spontaanselt ja omal vabal soovil uute inimestega. Ma olen veidrik. Ettekujutamine, et ma olen normaalne on palju vähem valusam kui minna kuskile, kohtuda kellegagi ja saada jälle teada, et ma olen ikka nii imelik inimene.
Siin, minu maailmas, ma meeldin inimestele sellisena nagu olen ja nad võtavad alati aega, et harjuda mu teistsuguse olekuga.
Pärismaailmas on pidev analüüsimine ja õigete käitumisvõtete väljamõtlemine nii kurnav, et ma ei suuda seda veel ka vabatahtlikult teha. Nagunii on kohustuslik sotsiaalne osa juba nii suur, et jooksutab kuuli kokku.

Kui kokkuhoidev ja lähedane on su pere? Kas tunned, et sinu lapsepõlv oli õnnelikum kui teistel enamasti on?
Bioloogilises peres on asjad käest ära läinud juba väga ammu aega tagasi. Kui nad kunagi üldse, teoreetiliselt, käes olnud ongi.
Praegust hoiab koos tahtejõud, et minu lastel oleks parem elu kui oli minul.
Lapsepõlv oli kõike seda, millest ei kirjutada ega räägita.
Täitsa tore on, et vaatamata kõigele olen siiski ellu jäänud.

Milline on su suhe oma emaga?
Suhe puudub. Lühikese süütenööri ja pika vihaga kättemaksuhimuline krooniline alkohoolik, kellest on targem eemale hoida.

One thought on “Armu minusse. Vol.2

  1. Klaverimäng? Kae perra! Ma kunagi “orduajal” keskkoolis käisin sellise suunitlusega klassis, kus oli lasteaiakasvatuse “suunamudimine”. Vä g i s i pidi klaverit õppima.Käisin õpetajal Rahumäel kodus harjutamas.See oli elus ainus periood, kui lähenesin klaverile ja tinistasin isegi eksami maha. Isa suurest rõõmust ostis mulle siis akordioni, oma lemmikinstrumendi, kus õppisin “Mets mühiseb” ära ja nurgas see vedeleb nüüd aasta- ja aastakümneid…”Milline on su suhe oma emaga?
    Suhe puudub”—nehh,mul puudus suhe isaga, kes tilkagi ei joonud ega suitsetanud ja oli aegade algusest aegade lõpuni mu kõrval. Issanda teed on imelikud…(ohkap)

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s