fitlapblog

…..

🙂

Sõrmuse sain kätte! Sõrm jäi täitsa terveks seejuures. Ja ma ütleks, et see on kena värk küll 
Mööda kaltsukaid ka loovisin pool päeva. Sain kolm paari pükse, mida ei pea vanaisa moodi keskele rihmaga kokku krousima või trakse peale panema.
Number oli muidugi täiesti apetiitne!
Kui seda nahka ka nii palju ei oleks, oleks veel nummim kõik.
Ja üks võimatult kompu pitspluus ilmus ka hoogsa tuhnimise tulemusel pinnale. Ma küll täpselt veel ei tea, kuna ja kus ma selle selga panna julgen, aga 1,5 ühiku eest oli pluusi lihtsalt veel nii palju, et ei saanud sokolaaditahvli raha kulutamata jätta. Seda enam, et sokolaadiga on hetkel, ütleme nii, et mõneks ajaks olukord komplitseeritud.
Ja üks kasutatud süda seisis ka seal leti peal ning ootas mind. Tarbimisväärtust oli sellelgi veel natuke järgi jäänud. Sobis pluusiga. Ei maksnud peaaegu midagi. Kes see ikka kasutatud südant tahab, onju. Friikide värk.
Seega olen ma nüüd vähemalt paari komplekti riiete jagu valmis tööks ja kodumaa kaitseks.
Juhuks kui peaks saabuma näiteks deux ex machina ja mulle kuskil tasustatavat tööd pakutama.

Kuna perekonna kodusoleku tõttu jäi igasugune arvuti ees vehklemine ja tõmblemine põhimõtteliselt ära, siis käisin katsetasin kui kiiresti jõuan selle 38km raja läbi pedaalida.  Natuke alla pooleteise tunni, keskmise kiirusega 26 km tunnis.
Eestlaslik oleks pead vangutades lausuda: “Pole midagi halvasti öelda”
Ise olen päriselt ka rahul. Tõusud ei võtnud pead ringi käima ja süda ei tahtnud kurgust välja tulla. Täiesti viisakas saiavorm on juba treenimata vanainimese kohta. Alustasin ju kevadel 2+ tunniga ja mäkke lükkasin ratast käekõrval.
Üksinda küll oli tibakene nadi poolenisti vastutuult sõita, aga spordiinglist sõbzu polnud kuskilt võtta. Pidi niisama iseendaga hakkama saama. Kui raha- ja töörikkas elus kaaluksin tema eeskujul triatlonini jõudmist, eks siis tuleb hea feng shui nimel juba praegu mõni trenn ka teha lihtsalt sellepärast, et on vaja ja mõistlik. Kasvõi üksinda.

P.S. Kui seljalihased, need, mis mingilgi viisil rattasõidul ei osale, on täna nii haiged, et iseendakese vertikaalses asendis hoidmine on võikalt piinarikas, siis onju on variant, et külmetasin seal tuulepealsel pankrannikul lihtsalt selja ära? Või olen ikkagi ise loll ja süüdi, et piisavat vormi ei ole?

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s