fitlapblog

…….

Rääkides projektist -10 kg kahe kuuga on reaalne.
See tähendab, et ühe kuuga oleks pidanud see olema 5 kg.
Mul polnud. 7. augustist siiani 3,6 kg. Eks see tiba nõrgavõitu ole. Arvestades, et elust rõõmu tundmise hetki on olnud kordades vähem kui midagi muud, siis vist ei tohiks imestada?
Laia suuvärgiga ja superenesekindlad allavõtjad siin väidavad küll, et ise motiveerid ennast ja põhimõteliselt oled ikka tõsine s..pea kui teisi inimesi ka vajad, aga mis teha kui mina tõesti ei suudagi vastutöötamise ja naeruvääristamise õhkkonnas suurt midagi saavutada. Igal allavõetud grammil on veremaitse.
Ja kui sa küsid, millest mul see stress, siis lubatagu tutvustada – mina olengi see ühiskonna põhjakiht. Maxima koristaja, Selveri kassapidaja, Prisma saalitöötaja. Klienditeenindaja. Ettekandja. Kokk. Tolmuimejate, kosmeetika, raamatute ja amway müüüüüüüüüüüüüüüüüüüüja. See igaõhtune tüütus sinu telefonis.  See kojamees ja see tänavapühkija, kes elaks kuskil töövahendite kapis kui poleks perekonda, kes ka töötava inimesena üleval peaks. Või maksumaksjat, kellelt tsekid näpus almust lunimas käia. Meid, kes me oma töö eest nii palju tasu ei saa, et end inimväärselt ära elatada on tegelikult palju. Iga valimistsükliga tekib juurde. Meil pole ei nime ega nägu, oleme anonüümne mass, kes pole viitsinud kahe töökoha pidamise kõrvalt õppida juristiks või haldusjuhiks.
Sest kõigil meil olla oravanahkne võimalus küünarnukkidega üle laipade trügides haljale oksale jõuda.
Minakene pole seda võimalust oma 40+ aasta jooksul leidnud, ootan siin juba aastajagu päevi, et keegi üldse mu CVd vaataks. Olen üleliigne inimene siin riigis, keda kõik võivad sõimata ja osatada. Seega  – start!
Tegelikult on ka minul iga päev hea meel kuulda kui hästi meie majandusel ikka läheb. Kahjuks ei saa töö eest palka maksma hakata, sest äri ei tasuks siis ära. Kulusid tulebki kokku hoida ja meie oleme ühiskondlikult lihtsalt nii kokku leppinud, et hoiame kokku töötegijate pealt – minimeerime palgakulusid. Kellele ei meeldi, võib valida uue kodumaa.

EDIT: Mis mind rõõmustab?
Vihmapiisk roosil. Kiisu lööb nurru. Ja kõik need teised pisikesed igapäevased asjad, millest võiks kirjutada veel 2000+ tähemärki kordagi hinge tõmbamata. Ma märkan neid ilusaid detaile iga päev ja olen väga õnnelik, et ma saan ja oskan neid märgata. Kuid teadmine, et minu enda heaolu sõltub kellestki teisest ja mulle tundub, et ma ei saa ega oska enam midagi teha, et oma elementaarvajaduseki ise katta, tekitab kokkuvõtteks palju suurema stressi kui punakatest ponidest ja uksekellast ja kuljustest tekkiv eufooriline sekundimurdosa. Ma pole kuidagi suutnud enese jaoks normaalseks mõelda ülalpeetava staatust kui tööealist elu on alles veel teist samapalju. Ma nii väga tahan anda oma panust ja elan väga üle seda, et mul pole midagi ühiskonnale anda, mille eest maksta tahetaks.

3 head asja igas päevas?
Mul on katus pea kohal, toit laual, lapsed terved ja tublid. Olen iga päev sabajuureni tänulik. Tahaks oma panuse ka anda, mitte ainult vegeteerida.

Anonüümisest massist ka.
Eelmine kord kui töötu olin, avalikult blogi pidades, kaotasin enamuse sõpradest-tuttavatest. Meie haiglases võrdlemisaltis (võimas võrdlus, aitäh!) konkureerimisühiskonnas pole suuremat häbi kui olla pikaajaline lootusetu töötu, permanentne luuser, kel pole olnud piisavalt tuttavaid, kes oleks õigel ajal õiges kohas.
Stereotüüpsete siltide all, näiteks ise süüdi, loll ja laisk nagunii ka, muutub kiiresti persona non grataks. Näota ja tegudeta inimeseks. Heidikuks.
Seega annaks minu pärisnimi ja nägu vaid võimaluse mind veelgi rohkem maadligi tallata. Olen ju tunnistatud oma nõrkust ja abivajamist, teistele allajäämist, mis siinses ühiskonnas on pigem kutse rünnakule.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s