fitlapblog

Pohhuiin needed.

Tegelikult on inimesel omadus end liiga kiiresti liiga lolliks mõelda ja liiga tõsiselt võtta.
Ja kuna mul elu ei ole, siis ma tegingi nii. Öösel. Et põnevam oleks või sedasi.
Analüüsisin mitu taskurätti kohe märjaks. Pool päeva introvertisin siis takkapihta maha ja ei kirjutanud mitte kriipsugi kursusetööd.
Hommikul oleks kaaluseieriga võinud elektrit toota.

Söögiga läks ka sedasi, et hommikul sõin normaalselt. Lõunaks püüdsin kombineerida lapse jääkidest midagi, mis kaugelt meenutaks fitlapi retsepti. Enam-vähem pettis ära kah.
Aga vat õhtul läks küll nii, et ühe nunnu sõbraga kallasime kamina ääres kõvasti rohelist teed sisse ja et süda väga vesiseks ei jääks, siis sai vanema lapse saavutuse puhul õhtusöögiks Gustavi Brita torti.
Vot nii vahva olingi.
Tegelikult ei kurda. Kartsin juba, et olen oma iiveldama ajava intensiivsusega midagi olulist väga korralikult ära rikkunud ning pean enesele ettekujutatud tähelepanust ja tunnustusvajadusest lolliks minemise puhul rongi alla hüppama, kuid sõbs tõi mõistuse pähe tagasi. Tänulik olen. Ma oleks justkui oma maailma tagasi saanud.
Ja hetkel on küll tunne, et hakka või triatloniks valmistuma. Homme näiteks on idee minna jooksma. Ma pole jooksnud lapsepõlvest saati! Tea, kas nii rämedas ülekaalus ikka sellist sporti teha saab, aga proovida tahaks küll.
Sotsiaalmeedias jagati ka mõtet toetavaid vidjosi vanainimestest, kes on võimsalt piire nihutanud ja seda vanuses 40+
Äkki kõik polegi nii kadunud kui öösel ette kujutasin?

Mismoodi sellest meeleolu kõikumisest küll lahti saaks? Öudukas hakkab lihtsalt. Ära kurnab.
Nädal aega juba pole seda oma aega olnud, et trenni teha. Rääkimata mõnest visuaalsest elamusest. Kogu aeg on olnud vaja midagi muud palju rohkem teha.
Aga noh, kohe hakkab kool ja distsipliin.
Rutiiniga on igatahes kergem end järjel hoida kui rööprähklemisega. Saab mingidki oma plaanid teha. Inimene plaanib, Jumal juhib, aga ikkagi.
Ja kuidas see nüüd oligi  – motivatsioon käivitab, kuid distsipliin hoiab töös. 
Kui see ei paku sulle väljakutset, siis see ei muuda sind.

P.S.
EDIT: Vanainimesi ja õppimisvõimet määratleb ning suhtumist kujundab riigifirma juht. Võib nõustuda või mitte nõustuda, kuid see näitab ühiskonnas juurdunud arvamust. Justkui kirjutamata reeglit. Sõnumitooja nottimisest ei muutuks üleöö tajutav suhtumine ülekahekümneviiestesse.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s