fitlapblog

Vedama saamisest

Kõige hullem on vedama saamisega. Anda oma kehale märku, et sööki pole enam priipärast käes ja leppidagi oma hinges teadmisega, et oled nii paks ja/või muldvana, minu puhul siis mõlemat,  et tervise nimel tuleks pool suud kinni hoida.
Ja see jääbki nüüd nii!
Ainukest järgijäänud käegakatustavat elumõnu lihtsalt tuleb otsustavalt kärpida.
Perekonnale pole mõtet selgitada, et iga puuvili või komm on küll arvel. Nad nagunii ei usu. Ratsionaalne rehepapimõistus lihtsalt keeldub uskumast, et päriselt-päriselt ei või enam ohjeldamatult isegi banaani ja virsikid süüa. Kommidest rääkimata. Ka tumeda sokolaadi kommidest.

Eilse näpuga järje ajamise peale kaal siiski liikus. 300 grammi küll, aga liikus. Arvestades minu kohutavat pettumust, et nädala aja spordi jms lihasuretamise peale jäi kaalunumber esmaspäevaks paika nagu betoneeritult, ei suuda ma täna liikuma hakanud kaalust röömu tunda.
-10kg kahe kuuga ei ole ju enam reaalne. See tähendaks nädala kohta 1+ kg. Minu vanuses (ja tugivõrgustliku enneolematut sooja toetust arvestades) oleks jala kaela taha panemine palju kergem ülesanne.
Ja see kummitab.

Muidugi võiks ette võtta mõne uue ekstreemspordi, näiteks seikluspargi keha raputamiseks või midagi muud endorfiiniselt tummist, aga siin esitab elu mõned proosalised (loe: rahalised) küsimused.
Nagu ka aktiivsusmonitori ja jõusaali ja ujumise jms. kohta.
Isegi saun oleks juba mõnus vaheldus.

Praegu on täiesti selline tunne, et absoluutselt kõigest tuleb jälle loobuda, nagu mina ei tohikski olla inimene, kes võiks rõõmu tunda. Ainult tühi töö ja vaimunärimine.

Võib-olla on sel kõigel seos nende krõberasvaste pannkookidega, mille lõhna ma tänahommikul tervituseks tundsin.
Võib-olla on sel seos pideva tülitsemisega distsilpiini ja koristamise pärast.
Võib-olla on asi selles, et olen lapsest saati olnud söögisõltlane.

Aga vähemalt juhtus eile juhuslikult valitud toit küll tõsine gurmee olema. Midagigi head, onju.
Kuna tatart on sisse vohmitud vaesematel aegadel liigagi palju, siis ma alul eriti ei tahtnud, kuid seda sulatatud juustuga varianti teen ilmselt juba lähiajal veel. Täiesti söödav!
Ja teoreetiliselt on mul homme võimalik kohtuda elava insipratsiooniallikaga.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s